Dostojevskilik doris

Sind kohtasin hotelli “kungla” baaris -
lendlehti heitsid rahvamassisse
& sinu kulmude synkmustist kaarist
lõi välku otse mu teetassisse.
nahkpintsak must su õlgadele heidet
& silmis synge anarhistipilk.
paar dynamiidipommi tasku peidet -
sul heita neid on tänavale kihk.
nii õppisin sind tundma, kallis doris.
uus testament su lemmik raamat on.
ka siberis, ta hallis vihmas poris,
sa käisid. sind ei murdnud vangikong.
nyyd ärklikorralt yhes eesti linnas,
kus ettevalmistusel atendaat,
sa tahad blonde juuste lehvis minna
kui surmaingel, kahes käes granaat